Margaret Mead "Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas"
Ameerika kultuuriantropoloog ja arvamusliider Margaret Mead (1901–1978)
veetis võrreldes oma kaasaegsete antropoloogidega palju aega välitöödel
ja püüdis hoiduda objektistavast suhtumisest oma uuritavatesse. Tema
käsitlused on leidnud vastukaja veel aastakümneid peale autori surma,
eriti aruteludes selle üle, mis on tähtsam kas loodus (geenid) või
kultuur (keskkond). Käesolev köide põhineb Meadi välitöödel Paapua
Uus-Guineas, kolmel eraldatud saarel elavate hõimude juures, kus meeste
ja naiste rollid olid erinevad. Arapeši kultuuris olid nii naised kui ka
mehed hoolivad ja koostööaltid, mundugumori kultuuris olid nii naised
kui ka mehed agressiivsed. Tšambuli kultuuris olid naised domineerivad
ja mehed emotsionaalselt sõltuvad.
Mead näitas, et paljugi sellest, mida toona peeti bioloogiliseks, tulenes hoopis kultuurist. Tema uurimused aitasid sotsiaalteadustesse tuua soorollide sotsiaalse konstrueerituse mõiste ja olid seega põhjapanevaks materjaliks soouuringute arengus.
Mead näitas, et paljugi sellest, mida toona peeti bioloogiliseks, tulenes hoopis kultuurist. Tema uurimused aitasid sotsiaalteadustesse tuua soorollide sotsiaalse konstrueerituse mõiste ja olid seega põhjapanevaks materjaliks soouuringute arengus.
Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Tõlkija Tõnu Ülemaante
Pehmekaaneline raamat, 406 lehekülge