Kristi Kongi "Aberratsioon. Harjutused valguse ja varjuga"

Näituseidee „Aberratsioon. Harjutused valguse ja varjuga” sai alguse uurimisreisilt Mexico Cityst Mehhikos. Mõte aberratsioonist kui mõistest tuleneb vaatleja pidevast liikumisest, mille tõttu muutub ka tajukujutis, mida autor on enda silmadele ette võtnud. Väikese kaameraga mööda linna ringi kolades pildistas kunstnik hetki. Sealne valguse liikumine ja valguse ning varju kiire muutus olid suurimaks ajendiks näituse idee arenemisel ja loomisel.

Paljud pildid said tehtud sõitmise ajal läbi takso akna. Oluliseks oli tabada kiiresti muutuvaid valguse ja varju momente. Sõidu ajal pildistamine jättis pildid tihti uduseks ning moodustusid täiesti uued värvisüsteemid. Iga maal pärineb kindlast kohast. Kongile sai oluliseks tabada valguse kulgemist, mida ta kohtas Mexico City tänavatel valguslaikude sees liikudes.

Kõik need eriliselt värvilised värvid tekitasid kummastavaid momente. Tulemuseks on terviklik maaliinstallatsioon, mille sees on õlimaalid lõuendil.
Maalid kui valgusmaalid, mis üritavad tabada neid muutuvaid valgusemomente.