Vignesi õed on identsed kaksikud, aga kui nad otsustavad kuueteistkümneaastaselt põgeneda neile seni koduks olnud väikesest mustade kogukonnast ühes USA lõunaosariigis, võtavad tüdrukute elud täiesti erineva kursi. Nüüd ei ole neil enam midagi identset: ei nende igapäevaelus, ei perede ega kogukonna juures ega selles, millisena nad näevad oma rassiidentiteeti. Aastate möödudes elab üks õdedest oma mustanahalise tütrega sellessamas lõunaosariigi linnakeses, kust ta kord põgeneda püüdis. Teine aga otsustab elada valgena ja tema valge abikaasa ei tea naise minevikust midagi. Kuid kaksikuid lahutavatest ohtratest miilidest ja valedest hoolimata jäävad nende saatused omavahel seotuks. Mis saab järgmisest põlvkonnast, kui nende tütarde eluteed ristuvad?

Brit Bennett põimib kokku ühe perekonna mitu lõime ja põlvkonda, kulgedes lõunaosariikidest välja Californiani, 1950. aastatest 1990ndateni ning jutustab loo, mis on üksiti nii paeluv ja emotsionaalne perekonnalugu kui ka hiilgav sissevaade mustanahaliste valgeks hakkamise ajalukku Ameerika Ühendriikides. Ulatudes palju kaugemale kui vaid rassiküsimus, mõtiskletakse raamatus „Varjul pool” mineviku püsiva mõju üle, selle üle, kuidas see kujundab meie otsuseid, ihasid ja ootusi, ning uurib nii mõndagi neist paljudest põhjustest, mis sunnivad inimesi vahel elama kellegi teisena, mitte sellena, kes nad oma päritolu poolest on.