Jean Baudrillard "The Conspiracy of Art. Manifestos, Interviews, Essays"

Läbi müüdud

Kirjeldamaks Jean Baudrillardi suhet kunstimaailmaga, võiks allegooriana kasutada muinaslugu “Keisri uued rõivad”. Baudrillard, kelle kultuuriestablishment hurraaga vastu võttis, alustas pärast köögipoole ja pesusahtlitega tutvumist omapoolse kriitikaga. “Kunsti vandenõu” lahkab postmodernistlikku kunsti- ja meediatööstust ning leiab, et selle eetos meenutab pärast surma üles tõusnud koolnut, kes üritab end viirastusliku simulatsiooni läbi esitleda kui vitaalset noorukit. Keegi lubas Baudrillardi globaalsele kõneareenile ja selleks hetkeks, kui ta hõikas “keisril pole midagi seljas,” oli teda juba võimatu sealt eemaldada. Esmakordselt 1996. aastal ilmunud teos mõjub tänapäevases ühe kiirenevas tarbimisühiskonnas endiselt akuutsena. Kui oled end mõnel hiljutisel kunstinäitusel leidnud mõttelt, et mis selle kõige laiaplaanilisem sisu või tähendus on, miks sa nende kunstiteoste esteetilist ega metafoorilist sõnumit ei mõista, mis selle efemeerse kunstiga pärast näitust juhtub, siis mõjub Baudrillardi kunstikriitika kui (mõnevõrra küüniline) hingepalsam. Äkki polegi asi sinus, et kunstitööstuse asjaosaliste poolt taevani kiidetud kunst sind ei kõneta. Äkki on tegemist hoopis… vandenõuga!!! (Nali! Igatahes on hargnema hakkavad sotsiaalteoreetilised mõtisklused Baudrillardi lugemisel garanteeritud.) Kui ingliskeelne täisversioon näib liialt nõudliku lugemismaterjalina, siis EKA Kirjastuse kureeritud versioon annab suurepärase emakeelse ülevaate teose tüvi-ideedest.
- Karola Karlson


Pehmekaaneline raamat, 248 lehekülge.
Läbi müüdud