Anna Burns "Milkman"

Lisa ostukorvi13 €
“Milkman” käsitleb Põhja-Iiri rahutuste aega (“the Troubles”) 70ndatel noore naise perspektiivist, kes püüab toimuva kodusõja keskel võimalikult märkamatuks jääda ja mingitki oma elu elada, peamiselt läbi 19. sajandi kirjanduse neelamise, jooksmise ja mõningase eraelu. Tema “under the radar” taktika variseb kokku kui paramiltaristide juhtfiguur, nn milkman asub teda piirama. Paarist silmatud kohtumisest avalikus ruumis piisab, et naabruskonna kuulujutuveskid tõmbaksid end käima ning mina-jutustaja avastab end üha ahtamaks muutuvast ruumist, nii vaimselt kui füüsiliselt. Ühelt poolt tavainimeste argipäevas vägagi kohal olev poliitiline olukord – juba nimetatud paramilitaarsed rühmitused vs Briti löögijõud, aga teiselt poolt ka traditsioonilise, uskliku ja ülimalt moraliseeriva kogukonna surve, mida kehastab mina-jutustaja ema, loob täieliku õhupuuduse tunde. Peategelase valitud strateegia – vaikimine, mille juurde ta visalt püüab jääda ja mis tunduks nagu hea otsus, hakkab ikkagi tema vastu töötama ja nurkasurutuse ning abituse tunne kasvab igal leheküljel. Kellelgi ei ole raamatus nimesid, on “middle sister”, “wee sisters”, “maybe-boyfriend”, “ma” ja “da”, “Somebody McSomebody” jne ning see teeb dialoogid natuke pidulikuks ja kummastavaks. Eraldi tähelepanu tõmbas see, kuidas tekst oli kirjutatud - sõnade järjekord, hakitus, kõnekeelsus, nö jutlustamine või manamine, selle intensiivsus – võttis omajagu keskendumist, et ree peal püsida, aga jäi ka tugevalt kummitama. Kogu sünguse ja väljapääsmatuse kõrval oli seal ka teravmeelseid vaatluseid ja humoorikaid tähelepanekuid kogukonna erinevatest osadest, nt paramilitaristide groupied, naabruskonna “veidrikud” (mh feministid), aga ka tõsiseid allhoovuseid inimsuhtes (miks sellistes oludes valivad paljud endale nö vale kaaslase – et sa ei näeks oma päris armastatu surma) jne.
– Maarin Ektermann

Pehmekaaneline raamat, 352 lehekülge.