Lüroeepiline luuleraamat ühe okupeeritud linna elanikest, kes jäävad kõik nagu üks mees kurdiks, kui tapetakse kurt poiss. Vaikusesse sündinud vastuhakku vaadeldakse läbi mitme tegelase ja nende lugude. Uskumatult ilus ja metafoorne keel, mis ei tee mingit allahindlust teose emotsionaalsele jõule, igast luuletusest saaks omaette romaani. Just selline narratiivne luule on mulle iseäranis südamelähedane ja eeskujuks.
– Tõnis Vilu